Liitium-ioon (Li-ion) akusid kasutatakse enamikus meie tänapäevastes nutitelefonides. Need akud on valmistatud kolmest erinevast osast: liitiummetallist anoodist (negatiivne klemm), grafiidist koosnevast katoodist (positiivsest klemmist) ja nende vahel paiknevast eraldavast elektrolüüdikihist lühise vältimiseks. Alati, kui laadime oma akusid, liiguvad ioonid negatiivse klemmi kaudu keemilise reaktsiooni kaudu positiivse klemmi poole, kus energiat salvestatakse. Aku tühjenemisel liiguvad ioonid tagasi anoodile.
Kas olete kunagi mõelnud, kuidas meie telefonid ei lase end üle laadida? Noh, need akud on varustatud ka väikese elektroonilise kontrolleriga, et seda teha. Mõned kaubamärgid on neid akusid kihtidena ümber kujundanud, et veelgi suuremat mahtuvust suurendada.
Mis on Li-Po akud?
Liitiumpolümeer (Li-Po) on üsna vana tehnoloogia, mida leiate oma vanadest baaritelefonidest või sülearvutitest. Nendel akudel on sarnane struktuur nagu liitiumioonakudel, kuid need on valmistatud geelitaolisest (räni-grafeen) materjalist, mis on üsna kerge. Tänu oma kergetele ja paindlikele omadustele kasutatakse neid akusid sülearvutites ja enamikes suure võimsusega akupankades.
Milline neist on parem?
Mõlemal akutüübil on oma eelised ja puudused. Alustuseks on liitium-ioonakudel väga suur võimsustihedus, mis tähendab, et need võivad lihtsalt pakkida rohkem energiaelemente kui liitiumpolümeerakud. Nutitelefonide tootjad kasutavad seda atribuuti suurema võimsuse pakkimiseks, säilitades samas elegantse disainiprofiili.
Nendel akudel puudub ka mäluefekt. Mida see tähendab? Mäluefekt on nähtus, mille puhul akud kaotavad oma optimaalse laadimisvõime. Kuna liitiumioonakud on mäluefektist vabad, saate akusid laadida ka pärast osalist tühjenemist.
Liitium-ioonakudel on aga puudusi. Üks suurimaid on selle vananemismõju. Teatud aja möödudes kaotavad akudes olevad ioonid võime toota maksimaalset energiat. Nii et kui kaebasite telefoni kiire tühjenemise üle, teate nüüd selle põhjust.
Li-polümeer akud on jäigemad ja kergemad. Nendel patareidel on nende geelitaoliste omaduste tõttu ka väiksem võimalus lekkida. Kuid need akud ei saa mäluefekti probleemist kõrvale hoida. Geelilaadne materjal muutub aja jooksul kõvemaks, mille tulemuseks on lühem eluiga. Need akud ei suuda ka kompaktsetesse suurustesse mahutada suure võimsusega akusid, mis on tavaliselt põhjus, miks need on tavaliselt suured. Selle kõige kättesaadavamaks näiteks on teie traditsioonilised sülearvuti akud, mis vajavad tavaliselt teatud aja möödudes väljavahetamist.
Kuidas te ühe valite?
Nüüd, kui teate mõlema tehnoloogia eeliseid ja puudusi, sõltub see täielikult sellest, millist neist kasutate. Enamik tänapäevaseid nutitelefone on varustatud liitiumioonakudega, nii et valikuvõimaluste hulgast pole teil peaaegu üldse üle jäänud. Kuid elektripankade ja sülearvutite puhul on uksed endiselt lahti. Kui olete inimene, kes reisib palju ja töötate karmides tingimustes, võivad liitiumpolümeerakudega akupangad või sülearvutid olla teie jaoks paremad valikud tänu oma kergele ja vastupidavale olemusele. Seevastu, kui eelistate, et teie seadmed oleksid liikvel olles elegantsed ja suurema võimsusega, võivad liitiumioonakudega seadmed teile ideaalselt sobida.
Kuna mõlemad akutüübid rahuldavad osaliselt meie vajadusi, võib meil kõigil tekkida üks küsimus, kas pole ideaalset lahendust? Praegu töötavad tehnoloogiahiiglased, nagu Tesla, uut tüüpi aku kallal, mida nimetatakse SSB-ks (Solid State Batteries), mis suudavad nende elektrisõidukeid toita. Need akud on väidetavalt kompaktsed ja ei lagune. Väidetavalt töötavad nutitelefonide kaubamärgid nagu Apple ja Samsung ka SSB-ga, mis võib nende tulevasi seadmeid toita. Nende patareide jõudmine meie seadmetesse võib võtta veidi aega.
